Omavalitsused tõid riigiga läbirääkimiste eel välja 50 probleemi, enim muret teeb rahastus

20.11.2026 | 13:20

Eesti Linnade ja Valdade Liidu korraldatud ideekorjes tõid omavalitsused välja 50 probleemi ja lahendusettepanekut, millest suur osa puudutab riigi otsustega kaasnevaid rahastamata kulusid. Kõige rohkem ettepanekuid esitati hariduse ja noorsootöö kohta, kuid läbiva murena tõusis esile omavalitsuste kohustuste ja nende täitmiseks eraldatava raha ebakõla.

Ühes Lääne-Virumaa omavalitsuses jääb järgmisel aastal üldhoolduse rahastamiseks puudu ligi pool miljonit eurot võrreldes summaga, millega riik on arvestanud. Üks saarevald lisab õpetajate palkadeks oma eelarvest üle miljoni euro. Ida-Virumaal on aga omavalitsus, mille põhitegevuse tuludest ligi 27 protsenti moodustavad tasandus- ja toetusfondi vahendid, kuid nende lõplik jaotus selgub alles kevadel, kui kohalik eelarve on juba vastu võetud.

Need on mõned näited probleemidest, mille omavalitsused tõstatasid Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) korraldatud ideekorjes, et valmistuda 2028. aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia 2028–2031 läbirääkimisteks valitsusega.

Novembri alguseks oli ettepanekuid esitanud 24 omavalitsust ja kaks maakondlikku organisatsiooni. Kokku laekus 50 probleemikirjeldust koos võimalike lahendustega. Enim puudutasid need haridust ja noorsootööd, kuid palju ettepanekuid esitati ka rahanduse, sotsiaalvaldkonna, teede ja transpordi kohta.

ELVL-i finantsjuht-analüütiku ja riigieelarve läbirääkimiste protsessi juhi Piret Zahkna sõnul näitavad ettepanekud, et eri valdkondades seisavad omavalitsused silmitsi sarnaste probleemidega.

„Riik paneb omavalitsustele uusi ülesandeid või suurendab olemasolevate teenuste mahtu, kuid raha ei tule alati samas mahus kaasa. Puudujääk tuleb katta kohalikust eelarvest ja see tähendab, et mõne teise teenuse või investeeringu jaoks jääb vähem raha,“ selgitas Zahkna.

Rahastusotsused selguvad liiga hilja

Rahapuuduse kõrval tõid omavalitsused ühe suurema probleemina esile riiklike rahastusotsuste ajastuse. Järgmise aasta eelarvet tuleb koostada olukorras, kus osa tuludest ja kuludest pole veel teada.

Näiteks võivad töötasu alammäär, tasandus- ja toetusfondi jaotus ning sihtotstarbeliste toetuste summad selguda alles siis, kui omavalitsuse eelarve on juba koostatud või vastu võetud.

Probleem puudutab eriti teravalt omavalitsusi, mille tuludest moodustavad riiklikud toetused suure osa. Kui lõplikud summad selguvad alles kevadel, tuleb eelarvet koostades arvestada prognoosidega, mis ei pruugi tegelikkusele vastata.

Omavalitsuste hinnangul raskendab selline olukord nii igapäevaste kulude planeerimist kui ka pikaajaliste investeeringute kavandamist.

Rahastamisega seotud mured ulatuvad mitmesse valdkonda. Ideekorjes toodi välja hooldusreformi kulud, õpetajate palgatõusu mõju teiste haridustöötajate palkadele, haridusliku erivajadusega laste toetamise vajadus ning uued kriisivalmidusega seotud kohustused.

Kõigil neil juhtudel on omavalitsuste keskne küsimus, kuidas tagada ülesannete täitmiseks piisav ja püsiv rahastus.

Teenuste tegelik maksumus erineb piirkonniti

Omavalitsused juhtisid tähelepanu ka sellele, et riiklikud rahastusmudelid ei arvesta alati piisavalt piirkondlike erinevustega.

Hõredama asustusega piirkondades võib avalike teenuste osutamine olla ühe elaniku kohta märksa kallim kui suuremates keskustes. Näiteks ei vähene koolihoone kütmise ja õpilastranspordi kulud samas tempos õpilaste arvu vähenemisega.

Samuti tuleb väiksema elanike arvuga omavalitsustel sageli hooldada ulatuslikku teedevõrku. Saartel lisanduvad ühenduste tagamisega seotud kulud.

Omavalitsuste hinnangul peaks riiklik rahastus senisest enam arvestama nii piirkondlikke eripärasid kui ka teenuste tegelikku maksumust.

Kriisiülesannete rahastamine sai suurima toetuse

Ideekorjes palus ELVL omavalitsustel hinnata ka nelja teemat, mille liit on pakkunud järgmiste riigieelarve läbirääkimiste põhiküsimusteks.

Kõige kõrgema hinnangu sai kriisivalmiduse ja kriisiülesannete püsiv rahastamine, mida hinnati kümnepalliskaalal keskmiselt 9,2 punktiga.

Toetusfondi vahendite üleviimine omavalitsuste tulubaasi sai 8,8 punkti. Riigi ja omavalitsuste vastutuse ning rahastamise selgem jaotus erihoolekandes pälvis 8,7 ning keskhariduses 8,1 punkti.

Kõrged hinnangud näitavad, et omavalitsused toetavad kõigi nelja teema käsitlemist riigiga peetavatel läbirääkimistel.

Toetusfondi vahendite üleviimine tulubaasi on olnud ELVL-i üks pikaajalisi eesmärke. Muudatus vähendaks omavalitsuste sõltuvust sihtotstarbelistest toetustest ning annaks neile suurema otsustusõiguse raha kasutamisel.

Püsivam ja ette teada rahastus võimaldaks kohalikke kulusid paremini planeerida ning suunata vahendeid sinna, kus vajadus on kõige suurem.

Ettepanekutest kujundatakse läbirääkimiste seisukohad

ELVL jätkab laekunud ettepanekute läbivaatamist valdkondlikes töörühmades, kus hinnatakse tõstatatud probleemide põhjendatust ja võimalikke lahendusi.

„Valitsusega läbirääkimistel tahame keskenduda kõige mõjusamatele muudatustele, mis annavad omavalitsustele rohkem võimalusi ja otsustusruumi, et täita oma ülesandeid viisil, mis vastab inimeste vajadustele,“ ütles Zahkna.

Töörühmade arutelude põhjal kujundatakse ELVL-i seisukohad 2028. aasta riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia 2028–2031 läbirääkimisteks.

Kõigile ettepanekute esitajatele antakse tagasisidet selle kohta, kuidas nende tõstatatud küsimusi käsitleti ja mis neist edasi saab.

Seotud viited

KRISTEL KITSING

kommunikatsiooninõunik

open graph imagesearch block image