Riigikantselei tellitud hindamise kohaselt on Eesti avaliku sektori innovatsioonivõimekus ebaühtlane. Kuigi uusi ideid ja algatusvõimet jagub, sõltub nende elluviimine sageli üksikutest eestvedajatest. Nende lahkumisel võib katkeda ka uuenduste arendamine.
„Eesti on maailmas tuntud uuendusmeelse digiriigina ning selle edu taga on suuresti meie avaliku sektori inimesed. OECD analüüs kinnitab, et meil ei ole puudu uutest ideedest ega tahtmisest neid ellu viia, kuid liiga palju sõltub üksikute eestvedajate entusiasmist,“ ütles riigisekretär Keit Kasemets.
Kasemetsa sõnul peab uute lahenduste otsimine kujunema asutuste igapäevase töö ja juhtimiskultuuri osaks. Üks suuremaid väljakutseid on tagada, et väljatöötatud lahendused ka püsivalt kasutusele võetaks.
OECD analüüsi järgi keskendus 68 protsenti uuendustega tegelenud töötajatest olemasolevate tööprotsesside ja teenuste täiustamisele. Vähem tähelepanu pöörati tulevaste probleemide ennetamisele ning suurematele, asutuste ülestele muutustele.
OECD avaliku halduse direktoraadi asedirektori Gillian Dorneri sõnul ei tähenda Eesti tehnoloogiline edumaa automaatselt, et innovatsioon oleks kogu avalikus sektoris juurdunud. Tema hinnangul tuleb liikuda üksikute entusiastide juhitud uuendustelt süsteemse lähenemiseni, kus asutustel on muutuste elluviimiseks vajalikud oskused, võimalused ja juhtide tugi.
Klooren: uuenduste elluviimiseks on vaja ka raha ja otsustusruumi
Eesti Linnade ja Valdade Liidu arendus- ja kvaliteedijuht Piret Klooren tõi esile, et ka kohalike omavalitsuste innovatsioonivõimekus on ebaühtlane ning uuenduste elluviimine sõltub sageli üksikutest eestvedajatest.
„Meie paneelis jäi nii KOV-ide kui ka keskvalitsuse vaatest kõlama üksi tegemine. Inimesed püüavad leida lahendusi, kuid vajavad enda kõrvale mõttekaaslasi, täiendavaid teadmisi ja tuge ideede elluviimisel,“ ütles Klooren 3. novembril toimunud innovatsioonikonverentsil „Julgest katsetusest läbimurdeni“.
Klooreni hinnangul algab uuendusvõimekus poliitilisest tahtest ja juhtide valmisolekust muutusi ellu viia. Selle kõrval on vaja teadmisi, oskusi ning ressursse, sealhulgas inimesi, aega ja raha.
Ta rõhutas, et innovatsioonivõimekust tuleb arendada nii töötajate, organisatsioonide kui ka kogu avaliku sektori tasandil. Oluline on koostöö omavalitsuste, riigiasutuste, ülikoolide ja teiste partnerite vahel ning selline rahastusmudel, mis võimaldab uuendustega järjepidevalt tegeleda.
„KOV-ide vaatest pean oluliseks, et uuendamise vastutusega kaasneks piisav ja prognoositav tulubaas ning tegelik otsustusruum selle kasutamisel. Riigiplaani meetmete kujundamine koos omavalitsustega on üks võimalus luua selleks paremad eeldused,“ ütles Klooren.
„Innovatsioonimaastikul on praegu liiga palju intellektuaalset üksindust. Koosloomes saame muuta selle innovatsioonivõimekuseks,“ lisas ta.
OECD soovitab tugevdada innovatsiooni juhtimist
OECD hinnangul on Eesti avaliku sektori üks suuremaid kitsaskohti katsetatud lahenduste laiem kasutuselevõtt. Praegu jõuab selleni vaid kolmandik kõige olulisematest uuendusideedest. Ka uuenduste mõju hinnatakse liiga vähe, mistõttu napib tõendeid, et otsustada, milliste lahendustega jätkata või milliseid lahendusi laiemalt kasutusele võtta.
OECD soovitab Riigikantselei eestvedamisel tugevdada avaliku sektori innovatsiooni koordineerimist, arendada juhtide ja töötajate oskusi ning kaasata inimesi, ettevõtteid ja teadlasi lahenduste väljatöötamisse senisest varem.
Samuti soovitatakse tugevdada avaliku sektori innovatsioonifondi, et toetada lisaks katsetamisele ka toimivate lahenduste laiemat kasutuselevõttu. Uuendusprojektidele tuleks leida pikaajalisemaid rahastusvõimalusi, et vähendada sõltuvust ajutisest Euroopa Liidu rahastusest.
Riigihangetes soovitab OECD keskenduda soovitud tulemuse kirjeldamisele, jättes ettevõtetele rohkem võimalusi pakkuda erinevaid lahendusi. Samuti tuleks tasakaalustada intellektuaalomandi tingimusi, et riigi tellimusel loodud lahendusi saaks edasi arendada ja teistele turgudele viia.
Riigikantselei tellitud ja avaliku sektori innovatsioonifondist rahastatud hindamine käsitleb uuendusvõimekust riigi, asutuste ja töötajate tasandil. Analüüs põhineb 2025. aasta detsembrist 2026. aasta veebruarini tehtud küsitlusel, ekspertintervjuudel, fookusrühmade aruteludel ja dokumendianalüüsil.
Hindamise tulemusi tutvustati 3. novembril innovatsioonikonverentsil „Julgest katsetusest läbimurdeni“, kus Piret Klooren osales paneelarutelus „Kolm avalikku sektorit Eesti riigi sees“.
