ELVL läks konverentsile kolme eesmärgiga:
1. tutvustada Eesti omavalitsuste tegemisi kliima- ja keskkonnavaldkonnas;
2. luua kahepoolseid kontakte edasisteks ühistegevusteks ja projektideks;
3. saada ülevaade sellest, mida teiste riikide omavalitsused teevad ja mis seisus nad on.
Peaettekanne: EL-i rahastusest kliimategudeni
Reedel, 13. novembril pidas Reigo Lehtla Eesti paviljonis peaettekande „EL-i rahastusest kliimategudeni: skaleeritav tegevusjuhis omavalitsustele“. Ta näitas, et omavalitsuste liit saab olla rahvusvaheliste keskkonnaprojektide algataja ja vedaja, ning tutvustas ELVL-i nelja EL-i rahastatud projekti ja programme LIFE, Horizon Europe ja Interreg.
Põhjalikumalt käsitles ta Läänemere piirkonna projekti ClimaResponse, mis aitab omavalitsustel kliimariskideks ja kriisideks valmistuda. Näideteks olid Pärnu tänavune septembriuputus, kus mõne tunniga sadas 100–120 mm vihma, ja Norra Kristiansandi linna digitööriistadega läbi mängitud üleujutusõppus. Eesti omavalitsuste kogemust ilmestasid rohepöörde eestvedajate võrgustik R-Klubi ja Viimsi valla projektid.
„Kliimariskid tabavad esimesena omavalitsusi ja sealsamas tehakse ka investeerimisotsused, millest sõltub tegelik vastupanuvõime. Kui Pärnus on keldrid vee all, ei pumpa neid tühjaks ministeerium, vaid linn,“ ütles Reigo Lehtla.
Paneelarutelu: kliima, investeeringud ja julgeolek
Neljapäeval, 12. novembril osales Lehtla Eesti paviljonis paneelarutelus „Mustast merest ja Läänemerest põhjani: kuidas kliimamuutus kujundab ümber investeeringuid, koostööd ja julgeolekut“. Arutelu korraldas Nordic Baltic Institute ja seda juhtis instituudi juht Esra Öztürk.
Lehtla esindas paneelis kohalike omavalitsuste vaadet. Tema sõnul tunnetavad omavalitsused kliimariske vahetult, sest tormide ja üleujutuste tagajärgedega tuleb esimesena tegeleda kohapeal. Laiapindne julgeolek hõlmab seetõttu ka kliimariskide maandamist ning kliimamuutustega kohanemine ja riskide maandamine peavad käima käsikäes. Koos temaga arutlesid Kliimaministeeriumi kliima ja kestliku majanduse osakonna juhataja Laura Remmelgas ning Türgi Riigikaitseülikooli rahvusvaheliste suhete professor Mehmet Ozkan.
Uued kontaktid: metsade mestimine Ugandaga ja muud koostööideed
Konverentsil äratas ELVL-i esindajates huvi Uganda algatus „Forest to Forest“, mis kutsub maailma metsi Uganda metsadega mestima. Algatuse mõte on sama mis sõpruslinnadel: kaks metsamaastikku sõlmivad püsiva partnerluse, kus kumbki pool katab oma kulud ning vahetatakse teadmisi, kogemusi ja kaubandussidemeid. Tegu ei ole abiprojektiga ja kumbki pool ei ole vaikimisi õpetaja ega õpilane.
ELVL uurib võimalust käivitada Ugandaga mestimisprojekt, kus Eesti pool tutvustaks boreaalset metsa ja metsanduse rolli riigi majanduses ning Uganda pool oma troopilisi metsi.
Lisaks arutati võimalikku ringmajanduskoostööd Kasahstaniga, loodi head suhted Antalya linnavalitsusega ja sõlmiti otsesidemed Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN).
