Toetusfondi tulubaasi viimise reform tähendab, et osa seni sihtotstarbeliste toetustena jagatud rahast liigub omavalitsuste püsivasse tulubaasi ning selle võrra suureneb omavalitsustele laekuv tulumaksu osa. ELVL peab reformi põhimõtteliseks muutuseks, mis suurendaks kohalike omavalitsuste rahalist autonoomiat ning annaks neile suurema võimaluse otsustada raha kasutamise üle kohalike vajaduste järgi.
„Meie jaoks on põhiküsimus väga lihtne. Reform tuleb lõpuni viia. Üleminekurahastuseks vajalik 3,4 miljonit eurot ei peaks saama takistuseks omavalitsuste rahastamises senise paradigma muutmisel. Ametis oleva valitsuse poolt oleks see selge julge ja murranguline samm omavalitsuste autonoomia toetamisel ja nende usaldamisel,“ ütles Laisk.
3,4 miljonit eurot oleks arvutuslikult vaja reformi esimesel aastal tekkivate erinevuste tasandamiseks. ELVL-i arvutuse järgi moodustab see ligikaudu kolm protsenti kogu üleantavast tulubaasist. Ilma lisarahata kaotaks osa omavalitsusi reformi esimestel aastatel oma tulubaasis. Reformi pikaajalist mõju arvestades ning toetusfondi rahastuse pikaajalist paigal püsimist tõdedes ei peaks see summa saama kogu protsessis määravaks teguriks.
ELVL koostas ka oma ülejäänud 2027. aasta riigieelarve läbirääkimiste ettepanekud eeldusel, et tulubaasi reform viiakse ellu. Liit on varem rõhutanud, et teistsuguse lähtekoha korral oleksid ka omavalitsuste prioriteedid riigieelarve läbirääkimistel olnud teistsugused.
„Kui riik tahab, et omavalitsused vastutaksid kohaliku elu korraldamise eest, peab neil olema ka tegelik võimalus oma tulude kasutamise üle otsustada. See ongi tulubaasi reformi mõte.“ Viimaste aastate läbirääkimiste kogemus ELVL ja valitsuse esindajate vahel on näidanud, et oleme hakanud mõtlema ühes suunas ja saavutanud asjaliku ja üksteist arvestava ning tunnustava dialoogi. “Reformi realiseerimine oleks kaunis ja sümboolne verstapost kogu senisele koostööle, mis kinnitaks valitsuse toetust omavalitsuste otsustusõigusele,“ lisas Laisk.
