Saue vallavalitsuse teenistujate koolituse põhimõtete järgi võib koolituse läbiviija olla ka vallavalitsuse enda töötaja, kelle töö eesmärgist ja ametinimetusest see otseselt ei tulene. Motivatsiooniks on sellisel juhul ka täiendav tasu lisaülesannete täitmise eest.
Aasta alguses tegigi Saue vallavalitsuse kultuuritööjuht Kaija Velmet kolleegidele eesti keele koolituse. Tal on olemas filoloogi diplom ja ka varasem koolituskogemus, kuigi põhitööna juhib ta praegu valla kultuuriskeenet.
Personalijuht Sju Nuuter ütleb, et koolituseks oli vajadus ja majas teadmine, et Kaija teemat väga hästi valdab ja väljaspool kultuurivaldkonna tööd keelekoolitusi ka korraldab. „Ilmselt mängis rolli ka see, et olen ise varasemalt Kaija koolitusest osa võtnud ja julgesin seda soovitada ka teistele,“ ütleb Sju.
Kaija nendib, et ta oli ise ka varasemalt mõelnud, et võiks ju töökaaslastele oma teadmisi edasi anda, aga: „Kuidagi imelik oli Raja Teelet teha ja iseennast pakkuda. Kui personaliosakond küsis, kas oleksin valmis tegema, siis ütlesin kohe jaa. Ja olin valmis tegema tasuta, ma ei oodanud selle eest töötasu, aga kui pakuti, et seda ka tasutatakse, siis oli muidugi eriti tore – raha peale ju vihane ei ole.“
Lihtsamgi kui päris võõrastele
Kaija ütleb, et on aja jooksul ju näinud, millised on tüüpvead ja mis on need valdkonnad, kus on tänaseks kokku lepitud õigekirjareeglid või hea tava, aga see on nii spetsiifiline, et koolis seda ei õpetata. Muutsin oma varasemaid koolitusmaterjale väga palju, tegin need suures osas ümber just KOV ametnikele mõeldes,“ selgitab Kaija.
Sjugi tõdeb, et oma maja inimesed tunnevad oma publikut ja niimoodi on üsna suur tõenäosus, et koolitus on väga täpselt sihitud. Ka küsida võidakse oma kolleegilt julgemalt. „Kindlasti oli Kaija üheks eeliseks omavalitsussüsteemi tundmine, aga ka teadmised asutusesisesest töökorraldusest ning võimalikest nõrkadest kohtadest. See võimaldab koolituse üles ehitada võimalikult vajaduspõhiselt ja praktiliselt. Usutavasti oli kolleegidel mugavam ja turvalisem infot ammutada just oma meeskonna inimeselt,“ usub Sju. Veelgi enam - kui peale koolitust tekib lisaküsimusi või kõhklusi, siis on teada, kelle poole pöörduda.
Tagasiside väga hea
Sju arvates kipuvad keelekoolitused olema igavavõitu ja kuivad, kuid Kaija koolitus oli üles ehitatud humoorikalt, huvitavalt ja praktiliselt. „Lisaks meeldis mulle n-ö ajalooline taust, väljendamaks seda, kui palju on keel muutunud. Nii palju, kui ma siit-sealt uurisin, oli tagasiside positiivne,“ tõdeb personalijuht.
Ka Kaija ise on koolituse osas häid sõnu kuulnud, aga ta ei pea vähetähtsaks seda head tunnet, et teda märgati ja kutsuti koolitama. Et kolleegid usaldasid, et tal on, mida jagada – kokku oli 30 osalejat.
Sju sõnul ei ole nad üldiselt liiga palju praktiseerinud seda, et oma töötajate ametikoha väliseid oskusi ära kasutada, aga mõtteid on olnud. „Tegelikult võiks küll rohkem selles suunas liikuda, et toimuksid majasisesed minikoolitused. Näiteks kui läbid ise koolituse, siis proovid huvilistele kogutud infost kokkuvõtte teha,“ toob personalijuht näite.
Kasu koolitaja leidmisel oma maja seest
- Lisamotivatsioon ja tunnustus oma töötajatele (koolitajale).
- Oma maja koolitaja tunneb organisatsiooni ja inimesi ning saab koolitust paremini sihitada.
Viimati uuendatud 10.06.2025
