Võrreldes varasemate üle-eestiliste segaolmejäätmete sortimisuuringute tulemustega on kõige suuremaks muutuseks biojäätmete osakaalu vähenemine segaolmejäätmetes. Kui varasemates uuringutes oli biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes üle 30%, siis 2025. aasta uuring näitab, et see on olulisel määral langenud (keskmine 23%).
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler asekantsler Ivo Jaanisoo sõnul on omavalitsused olnud jäätmereformi edus keskne jõud. Nende eestvedamisel on biojäätmete kogumine käivitunud üle Eesti ning üheksa omavalitsust on käivitanud ka pakendite eraldi kogumise.
Jaanisoo tunnustas omavalitsusi, kes teevad jäätmekorralduses koostööd. Üle kolmandiku on ühinenud erinevatesse koostööorganisatsioonidesse, kus korraldatakse ühishankeid, koostatakse jäätmekorralduseeskirju ja jagatakse kogemusi. „See on tavapraktika Põhja- ja Lääne-Euroopas ning toimib hästi ka Eestis,“ ütles ta.
Koostööd toetavad ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmid, mis aitavad ühiselt lahendusi arendada. „Mida rohkem omavalitsusi koostööd teeb, seda suurem on mõju kogu jäätmereformile, lisas Jaanisoo.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas märkis, et sortimisuuring kinnitab, et kohalike omavalitsuste roll on olnud otsustava tähtsusega.
„Biojäätmete liigiti kogumise kohustuse rakendumine on näidanud, et kui omavalitsused saavad selge raamistiku ja vajalikud tööriistad, suudavad nad muudatuse elanikega kiiresti ja tõhusalt ellu viia. Oluline on, et KOVid julgevad tegutseda ja võtta jäätmevaldkonnas vastutust. Heaks näiteks on pakendite kohtkogumise lahendused, mida mitmed omavalitsused on juba algatanud. See näitab, et omavalitsused ei oota üksnes suuniseid riigilt, vaid arendavad julgelt ka ise uusi lahendusi, mis viivad meid lähemale ringmajanduse eesmärkidele.“
Üleriigilisi sortimisuuringuid on läbi viidud alates 2008. aastast ning seda tehakse iga nelja aasta tagant. Uuringu tulemuste põhjal saab hinnata jäätmete kogumise (sh liigiti kogumise) efektiivsust ja tulemuslikkust. See omakorda annab alusraamistiku jäätmekäitluse kavandamiseks ja arendamiseks ning jäätmetekke arvestuse pidamiseks nii piirkondlikul tasandil kui üleriigiliselt.
Materjalid leiab Keskkonnaportaalist.
Viited
Kavandatavaid liigiti kogumise eesmärke suudavad praegu täita vaid üksikud omavalitsused
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Jäätmete liigiti kogumise taristu arendamine
Jäätmete väärindamine, ringlussevõtt ja digiaruandlus
Investeeringud jäätmete väärindamiseks ja ringlussevõtuks ning jäätmearuandluse liidestamine riikliku infosüsteemiga
